Hüpates ühelt mandrilt teisele

Kas te teadsite, et hiljuti avastati, et Uus-Meremaa ei kuulugi Austraalia mandri alla vaid on eraldi iseseisev Zealandia manner? Ma ka mitte, aga igasuguseid huvitavaid teadusartikleid lugedes sain ma sellest teada. Ja nõndaks, on see lugu siin (üsnagi igav lugu) sellest kuidas ma ühelt mandrilt teisele lendasin (järjekordselt!).

Mu peaaegu 2000 kilomeetrine teekond Uusmeremaa lõunaosast põhjaossa võttis umbes 16 päeva aega ning mu viimane peatuspaik kogu selles seikluses oli mu sõbranna Danielle elamine Hamiltonis. Seal sain ma vaevalt ühe päeva olla kui juba sõitsin Aucklandi – seekord ei olnud see seiklus, miks ma autole hääled sisse ajasin, vaid hoopis püüd müüa maha oma kallis Subaru. Ma kutsusin seda subarut hellitavalt Frank The Tank-iks, sest see auto suutis kõigega hakkama saada, mis talle ette juhtus. Kõik teed olid sõidetavad ning probleeme ei olnud temaga kunagi.

Ja mu esimene katse autot maha müüa mõjus väga hästi ning auto uueks omanikuks sai britist meesterahvas, kes plaanis temaga samamoodi mõlemad saared läbi sõita. Koos autoga läksid tema omandusse ka minu matkavarustus (mille eest ma sisuliselt kokkuvõtteks ei pidanud midagi maksma, sest Teesh ja Tauri  ning Ross varustasid mind kõikide asjadega enne kui ma Septembri lõpus NP-st lahkusin.

Igatahes, kaldun teemast kõrvale. Pärast mu trippi Aucklandi, olin ma autotu ning mu sõbranna meelevallas paar päeva, kuniks ma pidin riigist lahkuma. Mu viimane päev möödus aga siiski Aucklandi lennujaamas oodates ja aega veetes, sest ma pidin 12 tundi veetama seal – kuna mu lend lahkus kell viis hommikul ja mul polnud kuidagi muud moodi võimalik lennujaama saada kui 12 tundi varasema bussiga. Kogu see ootus oli seal päris huvitav ning ma tegelesin terve aja uue telesarja (minu jaoks) „Arrow“ vaatamisega. Terve selle lennujaamas veedetud aja jooksul ma vist vaatasin kaks hooaega ära niiet silm ka ei pilkunud. Ja hommik jõudis kätte kiiresti ja McDonaldsi hamburgerite saatel.

Kuna mul oli viisa juba tehtud eelmise aasta suvel (juulis – ärge nüüd norige mind, meil siin aastaajad vahetuses, ma olen segaduses), siis mul ei olnud Austraaliasse saamisega probleeme. Esimene linn kuhu ma lendasin oli Melbourne. Mu sõbranna Beth tuli mulle linna vastu ning koos sõitsime ca 3 tunni autosõidu kaugusele väiksemasse linna Sale’i, kus ma veetsin oma austraalia olemise aja esimesed nädalad. Mida ma tegin seal? Ausalt – PUHKASIN. Ma olin nii väsind autosõidust ja lendamisest ja kõigest, ma lihtsalt puhkasin ning otsisin tööd. Käisime Bethiga vahepeal väljas ka, jalutamas kohalikes parkides ja väljasõidul ookeani äärde (Lakes Entrance), kuid midagi suurt ja põhjapanevat rohkem me ei teinud. Esimese nädala lõpus oli mul juba töö leitud ning pärast põgusat vestlust oli mul lennupilet Norfolki saarele ostetud. Seega – ma oma sõbranna külalislahkust ei saanudki kasutada kaua – sest pidin juba kahe nädala jooksul ära lendama, läbi Sydney Norfolki saarele.

Kes veel ei tea, siis Norfolki saar on (veel) autonoomne Austraalia saar, mis asub täpselt Uus-Meremaa, Austraalia ja Uus-Kaledoonia vahel, keset vaikset ookeani. Noh. Mitte päris keskel aga… lõuna-lääne osas. Saar ise on 8×5 km suur, saarel on oma keel, mis on segu Tahiti ja Inglise keelest. Enamjaolt räägivad inimesed ikka Inglise keelt, seega igati saab hakkama. Siin töötan ma koristajana (no duh, jätkuvalt) kohas nimega Governer’s Lodge Resort. Meil on vähe töötajaid siin, mis hoiab mind küllaltki rakkes.

Ilm on siin pidevalt 20 ja 25 plusskraadi vahel, mis teeb olemise veel mõnusamaks. Kuna siin saarel on pidevalt soe, siis kasvab siin kõik asjad mis vähegi mulda paned. Seega apelsini- ja banaanipuud on üsna tavaline nähtus. Teine üsna tavaline nähtus Norfolkil on Norfolki mänd, mis on väga iseäraliku kujuga (nagu jõulupuu). Neid kasvab siin igal pool ning selle saare järgi ongi see puuliik endale nime saanud.

Ärge saage must valesti aru kah – see saar ei ole troopiline vaikse ookeani saar nagu on Fiji või Vanuatu või Tahiti. Ei, see on midagi vahepealset Austraalia, Uusmeremaa ja Fiji vahel – siin on ilusad liivarannad ning soe ja (väga) soolane ookeani vesi, samas taimestik on rohkem uusmeremaalik kui troopiline (männid, põõsastikud ning muud). Siin on ka palmipuid, kuid need ei ole peamine kasvav puuliik siin. See saar on selline huvitavalt imelik ning ka kogu elu siin on omamoodi.

Elan siin Gov’s Lodge’i territooriumil ühes majas. Kogu see Lodge ala on täis pikitud samasuguseid väikseid maju (kokku 55), mida siis külalistele välja üüritakse. Mina, kui lihttööline elan ala kaugemais nurgas looduse rüpes, millega ma ise olen väga rahul. See on kõige lähem mu unistusele elada üksikul vaikse ookeani saarel, looduses. Meil siin Gov’si territooriumil on ka restoran Bailey’s, kus ma saan ka vahepeal lisatunde teha ettekandjana.

Selle kahe ja poole kuu jooksul, mis ma olen siin veetnud, olen suutnud nii mõnedki sõbrasuhted luua ja oleme uute tuttavatega käinud mööda saart ringi kolamas ja avastamas. Siin on kindlasti veel avastada asju, kuid mul hetkel on kiire kiire töö tegemisega. Siis kui mul vabad päevad tulevad, siis ma ilmselt kindlasti lähen jälle kusagile uitama või Emily Bay’sse ujuma.

Noh, see on siis siin see lugu kuidas mu aasta Uus-Meremaal lõppes ning uus aasta Austraalias algas.  Norfolkist saan ma minema juuni alguses, ning plaan on hetkel veeta peale saarelt lahkumist nädalake Sydneys ja nädal-paar Brisbanes (Sille juures, kõikidele türikatele teadmiseks). Edasi, mul pole õrna aimugi, mis must saama hakkab. Aga eks aeg näitab, sinna on veel üle kuu jäänud ja ehk ma suudan selle kuu ajaga leida endale järgmise töö.

Nüüd peaksite te, mu sõbrad, olema kursis, mis minuga vahepeal toimunud on ning mis must saama hakkab. Kui teil on küsimusi rohkem mu toimetamiste-tegemiste kohta, andke tuld, ma hea meelega jutustan rohkem.

Seniks aga kuulmiseni järgmise blogipostini.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.