Kaua tehtud, kaunikene

Tere kallid sõbrad ja sugulased. Andke mulle andeks, et ma ei ole nii kaua kirjutanud siia. Ma tean, et ma oleks võinud vahepeal teada anda siin mida ma teinud olen, aga mu elu on olnud üsna huvitav ning kiire kah samal ajal, seega pole aega/võimalust olnud seda teha. Aga siin ma nüüd olen siin ja kirjutan ning annan ülevaate, mis minuga vahepeal juhtunud on, mis ma praegu teen ning mis on mu järgmised plaanid.

Jätka lugemist

Norfolkist Queenslandi

Niisiis, on kätte jõudnud järjekordselt aeg istuda maha ja korraks rääkida mis teoksil ning mis on tulemas. Ma pole jälle jõudnud mitu kuud blogisse midagi laadida, kuid olgem ausad, midagi pole erilist juhtunud ka, et üles laadida nii pilte kui elamusi.

Jätka lugemist

Hüpates ühelt mandrilt teisele

Kas te teadsite, et hiljuti avastati, et Uus-Meremaa ei kuulugi Austraalia mandri alla vaid on eraldi iseseisev Zealandia manner? Ma ka mitte, aga igasuguseid huvitavaid teadusartikleid lugedes sain ma sellest teada. Ja nõndaks, on see lugu siin (üsnagi igav lugu) sellest kuidas ma ühelt mandrilt teisele lendasin (järjekordselt!).

Jätka lugemist

Elu nagu keeristormis…

Sellest on möödunud umbes pool aastat, kui ma viimati siia blogisse kirjutasin. Elu on möödunud üsna kiiresti ning vahepeal on olnud väga vähe aega, et hinge tõmmata, maha istuda ja kirjutada. Nüüd olen ma juba kaks-kolm kuud stabiilselt ühe koha peal olnud ja viimaks on aega ja tahtmist kirbada blogisse kah!

Jätka lugemist

Linnud lendavad suveks lõunasse!

Nagu ma eelmises postituse juba kirjutasin – pidin ma oma armsast pesast National Parkis lahkuma. Esmalt juba sellepärast, et ma olin seal olnud 8 kuud ning aeg oli edasi liikuda. Teisalt sellepärast, et ma vahetasin töökohta ning mu uus töökoht asus 1500 km kaugusel mu senisest töökohast. Seega, ette oli vaja võtta pikk reis ning koguda uusi elamusi. Ja seda ma tegingi.

Jätka lugemist

Kiirelt möödus talvehooaeg

Niisiis, jälle on märkamatult möödunud kuud ning ma pole ennast ikka ja jälle siin blogis näole andnud. Seda ikka juhtub. Mul pole olnud meeleski vahepeal blogi kirjutada, muust kirjutamisest rääkimata. Tegelt valetan – olen vahepeal oma raamatut veidikene pusinud, aga nii huvitavad ajad on olnud, et ei ole õieti seda teha saanud ka… Aga siis lähemalt veidikene…

Jätka lugemist

Juulikuus lumi on maas!

Tervist siis! Jälle on möödunud sada aastat sellest millal ma viimati kirjutasin. Ma vabandan. Aga samas peab mainima ka, et mitte midagi erilist ei ole juhtunud ja ma ei ole veel suurde ilma seiklema läinud – ehk siis elan ikka samas kohas ja üldiselt toimub ikka sama vana jama.

Jätka lugemist